Tuesday, May 12, 2015

Teavitan ette ära, et SadoMaso on antud kontekstis tuletatud meie eesnimede esitähtedest - S&M. Samas see kirjeldab hästi ka olukorda, kus soovitakse odavalt Aasias reisida. :)

Tripp Indoneesia
Piletid sai ostetud jaanuaris 600EUR eest (KLM kaudu, Tallinn-Jakarta-Tallinn).
Start 07.05.15 Tallinnast -Amsterdami, Amsterdamist -Kuala Lumpurisse, Kuala Lumpur-Jakarta (Amsterdamist kuni Jakartani oli üks ja sama lennuk aga Kuala Lumpuris vahetus personaal, lennuk puhastati.Soovitus, et kui lahkud lennukist, siis ära vett kaasa võta ja muid asju, sest tollis võetakse sul see ära, vedelik ja muud keelatud asjad. Tollikontrolli tehakse ka põhjalikult Jakartas, kui väljud lennujaamast. Jakartas tasusime kohe 30 päevase viisa eest (EURO sobib) ja ostsime ka kohaliku interneti SIM.(koos liitumise ja 4Gb inernetiga 350 000Rp) Hotelli minemiseks sattusime mingi taksovahendaja peale, kes algselt soovis 300 000Rp üks inimene (20EUR), hiljem kauplesime , et mõlemale sõit 20EUR eest, mis oli ka ilmselgelt ülemakstud.

Jakarta - Pangandaran

Jakartast Pangandari jõudmiseks on 2 varianti: rongi ja bussiga või siis lennata. Meie valisime rongi ja bussi kahel põhjusel:

  • soodsam(peamine)
  • authentic experience(loe: SadoMaso :D)

Johtuvalt sellest noppisime hotelli strateegiliselt Gambiri rongijaama lähedale, et oleks võimalikult lihtne rongile jõuda. (Link rongipiletite vaatamiseks.) Pileteid peaks olema võimalik ka online-s osta kuid me ei hakanud seda nuputama ja riskima. Jalutasime rongijaama 1h varem, et piletid osta kuid sellest ei piisanud ja saime piletid alles järgmisele rongile.
NB! Piletite ostmiseks on vaja passe.
Gambir - Bandung rong sõidab umbes 3h ja Exclusive klassis(120 000Rp) on jalgadele piisavalt ruumi ja töötab konditsioneer. Eesti mõistes oleks tingumused umbes samad, mis olid Tallinn-Tartu rongis II klassis enne kui porgandid tulid. Sõidu ajal on võimalik ka süüa-juua osta. Rongi saab soovitada ka maaliliste vaadete pärast - riisipõllud, orud, sillad, metsad jne. 'Huvitavaks' läheb alles Bandungis.
Hoiatus! 
Järgneb pikk selgitus, miks on mõistlikum Jakartast lennata Pangandari. Feel free to skip it.
Tänav, mis on rongijaama ees, on täis kaost. Kõikvõimalikud masinad sõidavad-peatuvad-tuudutavad. Kuskilt netist lugesime, et tuleks hüpata angkoki peale või leida normaalsuuruses buss, mis viiks Cicaheum-i bussijaama. Google maps-ist ma sellist kohta ei leidnud. Angkok-i juhid enamasti inglise keelt ei oska ja näitavad kõik erisuunas. Lõpuks sattusime ühe sellise juhi peale, kes rääkis inglise keelt ja see hakkas sõitmise ajal meile paberile üles kirjutama, et kuhu me minema peame ja mida vaatama. Lõpuks pani meid kuskil tänaval maha ja ütles, et peame seal ootama suurt bussi ja andis vastavad käsud lähedal seisvale kellamüüjale, kes pakkis asjad kokku kui vihma sadama hakkas ja läks minema. Ma ei ütleks, et see koht, kus me seisime oleks näinud välja nagu bussipeatus aga mõne aja pärast tuli üks suur buss ja selle peale me hüppasime. Nagu eelnevalt mainitud, siis Bandungi liiklus on päris hull ja seda 8km sõitsime üle tunni aja. Cicaheum-i bussijaam ei ole midagi muud kui üks parkimisplats, kus bussid seisavad ja ümber ringi on tänavakauplejad. Ühtegi kohta, kust saaks pileti osta või infot küsida, ei näinud. Kui olime tervele platsile pea-aegu ringi peale teinud, siis ühe bussi juurest hakkasid bussijuhid meie poole viipama ja hüüdma 'Pangandaran'. Ja nii me sinna bussipeale saime. Lonely Planet kirjutab, et enne bussi peale minekut tasuks buss üle vaadata ja hinnata, et kas julgeb/tahab sellega sõita. Meil ei olnud erilist valikut, kuna kell oli juba 18 - hakkas pimedaks minema ja teadsime, et bussisõit võtab 7h aega ja me ei saa oodata järgmist varianti vaid tuleb esimesel võimalusel liikuma hakata. Bussis konditsioneeri ei olnud, olid lahtised aknad ja suitsetamine oli lubatud ja seda võimalust ka kasutati. Minu jaoks ei olnudki väga ebamugav kuni kõik bussis viibijad korraga suitsu ei teinud. Lahtised aknad tekitasid liikuva õhu ja kuna päike oli loojunud, siis see jahutas bussi. Päevasel ajal oleks kindlasti paras piin sõita. Enamus reisist olid teeolud head ja sai normaalse kiirusega sõita aga mingi hetk läks tee käänuliseks ja siis loksus ühele ja teisele poole ja lisaks (õnneks) on neil komme kurvides signaali anda. Viimane tund aega sõitu oli tee väga kehva. Ehk siis magada väga ei saa. Maksma läks see asi 159 000 Rp kahele inimesele. Kokkuvõtteks tahaks öelda, et kui Jakartast on soov minna Pangandarani, siis tasuks tõsiselt mõelda lendamise peale. Väidetavalt saab umbes 500 000 Rp(35€) eest lennata ja maismaad mööda läheks maksma 180 000Rp(12€).


Pangadaranis ööbimine suht odav, hinnaklass kuskil 150 000-300 00Rp. Ise võtsime läbi booking.com pakkumise (hind 265 000 Rp (1 in.)aga kui võtta mitmeks ööks siis tuleb odavam)
Kindlasti soovitan käija ära Green Valley ja Green Canyon(bronnida saab agentuuri kaudu(giidiga) hind kuskil 250 000-450 000Rp per nägu) või võtta motoroller, sõita ise kohale ja maksta kohapeal Green Canyoni paadisõidu eest ja Creen Valleys vestide (10 000Rp), mingi tasu oli veel aga täpselt ei tea. Giidiga ehk põnevam, sest ta oskab näidata asju ja kohtu, mida ehk ise ei leia.Näiteks kilpkonnade kasvatus ja wooden dolls (nukkude tegija räägib inglise keeles, teeb ka väikse etenduse. Samas saab ka ise nukkudega mängida.

Green Valley 


Kohalikud lapsed teevad umbes 8m pealt vettehüppeid ja saab kiire vooluga jões ujuda ja kärestikust laskuda. Aga peab arvestama, et marraskil põlved ja sinikad pole haruldased. Selle pärast tasuks jõest laskuda giidiga, kes näitab ette, kus veealused kivid asuvad ja läheb ees ning annab märku kui aeg jõest välja ronida või muidu avastad ennast tammilt. Kõikidel promopiltidel on jõevesi selline rohekas-läbipaistev kuid see eeldab, et vähemalt viimased 24h pole vihma sadanud.

Green Canyon 

Viiakse paadiga 'kanjonisse', mis algul kulgeb rahuliku vooluga jõel. Võimalus nautida vaateid mis jäävad jõe kaldale, väikseid kalju jugasi, mis voolavad alla jõkke. Hiljem vool kiireneb ja muutub kärestikuliseks. Kärestiku juures teha peatus, et saaks vaadata mägijõgesid ja tohutuid kaljuseinu, mis kaetud rohelise taimestikuga.
Pangandaranis võtsime rolleri ja sõitsime mööda ranniku äärt, mis ka imeline ja teiseks näed ka tava küla elu. Rolleri rent jääb nii 50 000 Rp kanti.

Pangadaran-Yogyakarta.
Pangadaranist-Yogyakartasse otse ei saa .Olemas kaks võimalus:kergem infopunkti(kuskil 450 000Rp üks inimene) kaudu bronnida sõit minibussiga Sidarejasse ja sealt edasi Yogyakartasse või nn marketist osta rongipilet (130 000Rp üks inimene) ja leida buss, mis sõidab Sidarejasse(kuskil 30 000Rp inimene) (tuleb peale passida).
.

No comments:

Post a Comment